Min doaibmaváldái gullevaš áššiid gieđahallan
Min doaibmaváldái gullevaš áššiid gieđahallamii laktáseaddji heaggadieđuid gieđahallan
Riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliijas johtui biddjon áššit girjejuvvojit áššehálddašeapmái. Hás fuomášat, ahte bargoohcciid heaggadieđuid gieđahallamii guoski dieđut gávdnojit oasis bargoohcan ja áššiid johtuibidjamii laktáseaddji heaggadieđuid gieđahallan čuoggás elektrovnnalaš áššiiddikšun.
Mii gieđahallat gieđahallanvuloš ja gieđahallojuvvon áššiide laktáseaddji heaggadieđuid vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliijas ásahuvvon lágalašvuođagozihanbarggu čađaheami várás ja vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliijai gullevaš hálddahusáššiid dikšuma várás.
Áššehálddašanvuogádaga dieđuid hábmejeaddji statistihkat govvidit earret eará gieđahallojuvvon ja jođus leahkki áššiid meriid, gieđahallanáiggiid ja juohkašuvvama iešguđet doaibmasurggiide.
Vuogádagas eai leat lavttat eará diehtovuogádagat.
Heaggadieđut seailluhuvvojit riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliija dieđustivrenplána mielde. Seailluhanáigi vuođđuduvvá arkiiva- ja sierralágaide, ja doaimma dárbui dokumenteret ja dáhkidit sihke virgeoapmahačča ja priváhtta olbmo ja servoša vuoigatvuođadorvvu.
Masa min gieđahallan vuođđuduvvá
Mii gieđahallat heaggadieđuid čuovvun dihtii almmolaš hálddahusa diehtohálddašeamis addojuvvon lága (906/2019) 25 § geatnegasvuođa bajásdoallat áššeregistara gieđahallanvuloš ja gieđahallojuvvon áššiin. Heaggadieđuid gieđahallan vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 6 artihkkala 1 čuoggá c vuollečuoggái.
Mii gieđahallat erenomáš heaggadiehtojoavkkuid almmolaš ovddu vuođul (diehtosuodjeásahusa (EU 2016/679) 9 artihkkala 2 čuoggá g vuollečuokkis ja diehtosuodjelága (1050/2018) 6 § 1 mom. 2 čuokkis).
Rihkusduomuide ja rihkkumušaide laktáseaddji heaggadieđuid gieđahallama riektevuoigatvuođavuođđun lea diehtosuodjeásahusa 10 artihkal ja diehtosuodjelága 7 § 1 momeantta 2 čuokkis. Go vuoigatvuođaáššeolmmoš geavaha áššáskuhttinvuoigatvuođa, heaggadieđuid gieđahallan vuođđuduvvá rihkusáššiid diehtosuodjeláhkii (1054/2018).
Gieđahallanvuloš heaggadieđut
Áššehálddašeapmái merkejuvvojit ášši áššáigullevaš gieđahallama ja čuovvuma dáfus dárbbašlaš dieđut. Gieđahallanvuloš dieđuid viidodat lea ášši luonddu duohken ja dan, mat áššái laktáseaddji dieđut midjiide leat doaimmahuvvon. Vuoigatvuođaáššeolbmui sáhttá guoddalit maiddái almmá nama haga ja almmá oktavuođadieđuid haga, vaikko namahis guoddalusat eai dávjjimusat dutkojuvvo.
Áššehálddašanvuogádat sisttisdoallá riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliija dieđustivrenplánas meroštallon áššiid ja daidda laktáseaddji áššegirjjiid metadieđuid, gieđahallanmuttuid ja áššiid gieđahallamii laktáseaddji bargogohččosiid ja áššegirjefiillaid.
Dábálaččat gieđahallat ainjuo čuovvovaš dieđuid:
- Áššenummir mii addo áššái
- dan olbmo namma, gii lea bidjan ášši johtui
- dan olbmo oktavuođadieđut, gii lea bidjan ášši johtui, ovdamearkka dihtii telefonnummir, šleađgapoastačujuhus ja/dahje poastačujuhus
- ášši govvádus
- ášši gieđahallama muttuide guoski dieđut
Vuogádaga geavaheaddjiid oasil vuogádagas seilot identifiserendieđut ja lokidieđut dahjege geavaheaddji namma, namahus, bargoovttadat, šleađgapoastačujuhus, dahkkojuvvon nuppástus, beaivemearri ja diibmoáigi.
Vuogádahkii registrerenvuloš áššit ja áššegirjjit sáhttet sisttisdoallat rašes dieđuid, dahje dieđuid mat kategoriserejuvvojit dollojuvvot čiegusin.
Dieđuid addin
Dieđut eai addojuvvo njuolgguslaččat. Dieđut addojuvvojit sidjiide, geat daid bivdet, virgeoapmahačča doaimma almmolašvuođas addojuvvon lága mielde. Dieđut ja áššegirjjit leat almmolaččat, juos dat eai namalassii leat lágain ásahuvvon dollojuvvot čiegusin.
Riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliija geavahan diehtovuogádagaid bálvalusbuvttadeaddjit besset oaidnit dieđuid bajásdoallan- ja ovddidanbargguid várás. Dat gieđahallet heaggadieđuid riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolbmo kánsliija bargogohččosa vuođul, eaige dat oaččo gieđahallat dieđuid eambbo go sohppojuvvon bálvalusa buvttadeapmái.
Dieđut eai addojuvvo njuolggomárkanfievrrideami ja oaivil- dahje márkandutkamuša várás.
Dieđut eai sirdojuvvo Eurohpa uniovnna (EU) dahje Eurohpa ekonomiijaguovllu (ETA) olggobeallái.