Äʹššummuš teʹlfoonin
Teʹlfoonin šõddi äʹššummuž õhttvuõđâst ǩiõttʼtõõllâmvuâla teâđ
Teʹlfonkuvddlõs
Eeʹttiǩ-kååʹdd kanslia teʹlfonkuvddlõs håidd še eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia teʹlfonkuvddlõõzz tuâjaid. Teʹlfonkuvddlõs vääʹltat teʹlfonkuvddlõʹsse (õhttvuõtt-teâđ) soiʹttjum teʹlfonsaaǥǥid eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia kääzzkõskõskkvuõđâst åårrjid.
Eeʹttiǩ-kååʹdd kanslia rekisterõõʹnnʼjen ruâkk kuvddlõʹsse puõʹtti teʹlfonsaaǥǥin såittamääiʹj, soiʹttjeei nââmar (jõs soiʹttjeei seännam da teʹlfonoperaattor tõn vääʹltat), nââmar, koozz teʹlfonsaakk vääʹltet, di teʹlfonsaaǥǥ pešttmõõžž. Looǥǥ eeʹttiǩ-kååʹdd neʹttseeidain lââʹzz personteâđai ǩiõttʼtõõllmõõžžâst eeʹttiǩ-kååʹdd teʹlfonkuvddlõõzzâst (lääddas).
Eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia ij ǩiõttʼtõõl teʹlfonkuvddlõʹsse puõʹtti teʹlfooni teâđaid, ǥõõi ij eeʹttiǩ-kååʹdd teʹlfonkuvddlõs vieʹlt soiʹttjeei raukkmõõžžâst såittamraukkmõõžžid. Täin šõddmõõžžin vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia ǩiõttʼtââll teâđaid tåʹlǩ tõn ääiʹj, ǥu såittraukkmõõžž kuõskki ääʹšš seʹlvvtummuš õõlǥat. Tän mâŋŋa teâđ jaukkeet.
Teʹlfonkuvddlõõzz teʹlfonsaaǥǥid jeät jiõnât.
Kueʹddelm raajjmõʹšše õhttneei vuäʹpstõs, teâđstõõllmõõžž da teʹlfonsaaǥǥ vuõiggâdvuõttäʹššoummuid
Eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia oudd vaaldšemlääʹjj 8 § meâldlânji kueʹddelmääʹšš håiddmõʹšše õhttneei vuäʹpstõõzz di vaʹsttad äʹššummuž kuõskki kõõččmõõžžid da teâđstõõllmõõžžid.
Teʹlfonsaaǥǥ ohjjâʹvve eeʹttiǩ-kååʹdd kuvddlõõzzâst väʹlddvuõʹzzin teʹlfonsaakkrääidaid, koin uuʹdet kueʹddelm raajjmõʹšše õhttneei vuäʹpstõõzz, vaʹstteet ääʹšš tuʹmmjem vueʹlnn åårrmõõžž da ǩiõttʼtõõllâmpââʹj kuõskki teâđstõõllmõõžžid, äʹššǩeʹrjj- da teâttraukkmõõžžid õhttneei teâđstõõllmõõžžid di vuõiggâdvuõttäʹššoummuid puõʹtti teʹlfonsaaǥǥid. Teʹlfonsaaǥǥid vaʹsttee vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia veʹrǧǧoummu.
Teʹlfonsaakkrääidaid soittum da õhttuum teʹlfonsaaǥǥ jiõntet äʹššneǩ-kääzzkõõzz ääʹššmeâldlažvuõđ ainsmâttmõššân. Jiõntõõzzid seeiltet aaibšõsärvvseʹld 30 suutk, mõõn mâŋŋa tõid jaukkeet kääzzkõõzz puuʹtʼteei Elisa Oyj seʹrvvrest. Oʹdinakai jiõntõõzzid seeiltet taarbšeen kuuʹǩǩab, jõs äʹššneǩ-kääzzkõsvueʹjj ääʹššmeâldlažvuõđ seʹlvvtummuš tõn õõlǥat.
Vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia ij noor puättam teʹlfonsaaǥǥin personteâđaid, ǥõõi jeät teʹlfonsaaǥǥ poodd suåv, što ääʹšš čiõlǥeet leʹbe čoʹrstõknalla vääʹldet vuâstta såittamraukkmõš oʹdinakai veʹrǧǧooumže. Nääiʹt noorrâmvuâla personteâđ liâ soiʹttjeei nõmm da teʹlfon-nââmar di taarbšeen ääʹšš õhttlõõvvâm diõtt taarbšeei teâđ.
Äʹššummuš oʹdinak veʹrǧǧniiʹǩǩin
Eeʹttiǩ-kååʹdd kuvddlõs õhttad vuõiggâdvuõttäʹššoummu kansliaʹaje puõʹtti äʹššneǩteʹlfonsaaǥǥid ääʹšš šlaaj mieʹldd taarbšeen še vuõiʹǧǧest ääʹšš håiddai čiõʹlǧǧeeja. Vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia veʹrǧǧoummu vueiʹtte še såittad kuõddčeeja leʹbe kueʹddelm päikka ääʹšš ǩiõttʼtõõlmõʹšše õhttneeʹl, jõs tõt ǩiõččât mieʹrrmeâldliʹžžen. Looǥǥ lââʹzz eeʹttiǩ-kååʹdd neʹttseeidain lââʹzz tuâjjlažkååʹdd tuâjjteʹlfoonid õhttneei personteâđai ǩiõttʼtõõllmõõžžâst
Såittamraukkmõõžžid jeät väʹlddvuâkkõõzzi mieʹldd vääʹld vuâstta. Jõs äʹššneǩ lij täävtõõllâm täujja koon-ne kanslia veʹrǧǧoummuin suu čiõʹlǧǧeeʹmes leʹbe suʹst tuʹmmjem vueʹlnn åårrai äšša õhttneeʹl vuäǯǯkâni vasttõõzz, eeʹttiǩ-kååʹdd kuvddlõs leʹbe teʹlfonsaakkrääidast vaʹsttääm vuäitt väʹldded taarbšeen såittraukkmõõžž vuâstta da vääʹlted tõn ääʹššvuäʹmsteei veʹrǧǧooumže.
Jõs äʹššääk teʹlfoonin vuõiggâdvuõttäʹššoummu kansliast tuʹmmjem vueʹlnn åårrai äšša õhttneeʹl, teʹlfonsaaǥǥâst ǩeeʹrjeet taarbšeen meärkkõs vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia ääʹššvaldšma. Looǥǥ lââʹzz tåimmväldda kuulli aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõʹšše õhttneei personteâđai ǩiõttʼtõõllmõõžžâst.
Oʹdinakai veʹrǧǧooumže soittum da suu såittam teʹlfonsaaǥǥid jeät jiõnât.
Koozz mij ǩiõttʼtõõllmõš vuâđđââvv
Ǩiõttʼtõõllâp personteâđaid takai ouddõõzz kuõskki tuâj spraavdõõttmõššân da eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kansliaaʹje kuulli õlmmâz vääʹld âânnmõššân (teâttsuõjj-asetõõzz (EU 2016/679) 6 artikla 1 pääiʹǩ e vueʹllsââʹjj).
Teâđai luõvtummuš
Teâđaid jeät luõvât vuâkkõõzz meâldlânji. Teâđaid luõvtet tõid raukki veʹrǧǧniiʹǩǩi tåimmjummuš õõlmâsvuõđâst uvddum lääʹjj meâldlânji. Teâđ da äʹššǩeeʹrj liâ õlmmâz, ǥõõi ij tõid leäkku aainâs laaʹjjin šiõttuum peeitast ââʹnnemnalla.
Eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia ââʹnnem teâttriâžldõõǥǥi kääzzkõspuuʹtʼteei peäʹsse teâđaid âʹlnnõõʹnni- da ooudâsviikkâmtuâjai vääras. Tõk ǩiõttʼtâʹlle personteâđaid eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia teâttanouddmõõžžâst, jiâ-ǥa tõk vuäǯǯ ǩiõttʼtõõllâd teâđaid jeeʹres ǥu suåppum kääzzkõõzz puuʹttummša.
Teâđaid jeät luõvât vuõiggmarkknâʹsttem da juurd- leʹbe markknâʹsttemtuʹtǩǩummuž diõtt.
Teâđaid jeät seeʹrd Euroopp unioon (EU) leʹbe Euroopp tällõsvuuʹd (ETA) ååuǥbeälla.