Ášástâllâm puhelimáin
Puhelimáin tábáhtuvvee ášástâllâm ohtâvuođâst kieđâvuššâmnáál tiäđuh
Puhelinkuávdáš
Ovdâskode kanslia puhelinkuávdáš tipšo meid ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslia puhelinkuávdáá pargoid. Puhelinkuávdáš joođeet puhelinkuávdážân (ohtâvuotâtiäđuh) soittum suáituid ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslia palvâluskoskâvuođâst leijee ulmuid.
Ovdâskode kanslia registertuállen vyerkkee kuávdážân puáttee suáituin suáittimääigi, suáittee nummeer (jis suáittee lii miettâm já puhelinoperaattor tom joođeet ovdâskulij), nummeer, moos suáittu jođettuvvoo, sehe suáitu kukkoduv. Luuvâ ovdâskode viermisiijđoin lase persovntiäđui kieđâvušmist ovdâskode puhelinkuávdáást (suomâkielân).
Ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslia ij kieđâvuš puhelinkuávdážân puáttee suáitui tiäđuid, jis ovdâskode puhelinkuávdáš ij joođeet suáittee táátu mield suáittimpivduu. Tain tábáhtusâin riehtiäššiulmuu kanslia kieđâvuš tiäđuid tuše ton puudâ, ko suáittimpivdui kyeskee ääši čielgim váátá. Tast maŋa tiäđuh meddâlistojeh.
Puhelinkuávdáá suáituh iä päddejuu.
Kuoddâlmân lohtâseijee ravvim, tiäđustâlmeh já suáituh riehtiäššiulmuid
Ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslia addel haldâttâhlaavâ 8 §:n miäldásávt kuoddâlemääši tipšomân lohtâseijee ravvim sehe västid ášástâlmân kyeskee koččâmuššáid já tiäđustâlmáid.
Suáituh stivrâšuveh ovdâskode puhelinkuávdáást iänáážin suáitturáiđoid, main västideijeeh adeleh kuoddâlmân lohtâseijee ravvim já västideh ääši joođoost oromân já kieđâvuššâmmuudon kyeskee tiäđustâlmáid, äššikirje- já tiätupivduid lohtâseijee tiäđustâlmáid sehe riehtiäššiulmuid puáttee suáittoid. Suáittoid västideh riehtiäššiulmuu kanslia virgeulmuuh.
Suáitturáiđoid soittum já ovtâstittum suáituh päddejuvvojeh äššigâspalvâlus ääšimiäldásâšvuođâ visásmittem várás. Päädih siäiluduvvojeh vuosânabdem miäldásávt 30 pirrâmpeivid, mon maŋa toh meddâlistojeh palvâlusâid pyevtitteijee Elisa Oyj serverist. Ovtâskâs paddiimeh siäiluduvvojeh táárbu mield kuhheeb, jis äššigâspalvâlustile ääšimiäldásâšvuođâ čielgim tom váátá.
Riehtiäššiulmuu kanslia ij nuurâ puáttám suáituin persovntiäđuid, peic jis suáitu ääigi suáppoo, et äšši čielgejuvvoo, tâi spiehâstuvlávt váldoo vuástá suáittupiivdâ ovtâskâs virgeulmui. Ton tábáhtusâst persovntiäđuh láá suáittee nommâ já puhelinnummeer sehe táárbu mield ääši spesifistmân tarbâšum tiäđuh.
Ášástâllâm ovtâskâs virgeulmuin
Ovdâskode puhelinkuávdáš ovtâstit riehtiäššiulmuu kanslian puáttee äššigâssuáituid ääši šlaajâ mield táárbu mield meid njuolgist ääši tipšoo oovdânpyehtei. Riehtiäššiulmuu kanslia virgeulmuuh pyehtih meid suáittiđ kuoddâleijei tâi kuoddâlem čuosâttâhân ääši kieđâvušmân tiet, jis tot kiäččoo taarbâšlâžžân. Luuvâ lase ovdâskode viermisiijđoin pargovievâ pargopuhelimáid lohtâseijee persovntiäđui kieđâvušmist (suomâkielân).
Suáittupivduuh iä váldunjuolgâduslávt valduu vuástá. Jis äššigâs lii háputtâllâm maŋgii kiännii kanslia virgeulmuin suu oovdânpyehtim tâi sust joođoost leijee ääši tiet ige lah finnim vástádâs, te ovdâskode puhelinkuávdáš tâi suáitturááiđust västidâm olmooš puáhtá väldiđ táárbu mield suáittupivduu vuástá já jođettiđ tom áášán kullee virgeulmui.
Jis tun ášástâlah puhelimáin riehtiäššiulmuu kansliast joođoost leijee ääši keežild, te suáitust kirjejuvvoo táárbu mield merkkim riehtiäššiulmuu kanslia ääšihaaldâšmân. Luuvâ lase mii toimâvááldán kullee aašij kieđâvušmân lohtâseijee persovntiäđui kieđâvušmist.
Ovtâskâs virgeulmui soittum já suu suáittim suáituh iä päddejuu.
Moos mii kieđâvuššâm vuáđuduvá
Mij kieđâvuššâp persovntiäđuid almolii hiätun kyeskee pargo olášuttem várás já ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslian kullee almos vääldi kevttim várás (tiätusyejiasâttâs (EU 2016/679) 6 artikla 1 saje e vyelisaje).
Tiäđui luovâttem
Tiäđuh iä luovâttuu njuolgâduslávt. Tiäđuh luovâttuvvojeh taid pivdee ulmui virgeomâhái tooimâ almosvuođâst adelum laavâ miäldásávt. Tiäđuh já äššikirjeh láá almoliih, peic jis toh láá lavváin sierâ asâttum syeligâsâst toollâmnáál.
Ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslia kevttim tiätuvuáháduvâi palvâluspyevtitteijeeh peesih tiäđoid paijeentoollâm- já ovdedempargoi várás. Toh kieđâvušeh persovntiäđuid ovdâskode riehtiäššiulmuu kanslia toimânadelem vuáđuld, iäge toh uážu kieđâvuššâđ tiäđuid eres áášán ko soppum palvâlus pyevtittem várás.
Tiäđuh iä luovâttuu njuálgumarkkânistem já uáivil- tâi markkântutkâmuš várás.
Tiäđuh iä sirduu Euroop union (EU) tâi Euroop ruttâtuálukuávlu (ETA) ulguubel.