Tåimmväldda kuulli aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõš
Tåimmväldda kuulli aaʹšši ǩiõttʼtõõlmõʹšše õhttneei personteâđai ǩiõttʼtõõllmõš
Eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kansliast tuʹmmjem vuâlla saʹttum ääʹšš ǩeeʹrjeet ääʹššvaldšma. Vuâmmâž, što tuâjjooccji personteâđai ǩiõttʼtõõllmõõžži kuõskki teâđ kaaunak vueʹzzest tuâjjooccmõš da aaʹšši tuʹmmjem vuâlla sättmõʹšše õhttneei personteâđai ǩiõttʼtõõllmõš pääiʹǩest liâđǥlaž äʹššummuš.
Ǩiõttʼtõõllâp ǩiõttʼtõõllmõõžžâst åårrai da åårrjid aaʹššid õhttneei personteâđaid vuõiggâdvuõttäʹššoummu lääʹjjest šiõttuum lääǥlažvuõttvuåppâmtuâj spraavmõššân di vuõiggâdvuõttäʹššoummu kansliaaʹje kuulli vaaldâsmaaʹšši håiddmõššân.
Ääʹššvaaldâšmriâžldõõǥǥ teâđain raajât statistiikkid kovveed jeäʹrbi mieʹldd ǩiõttʼtõllum da tuʹmmjem vueʹlnn åårrai aaʹšši meäʹrid, ǩiõttʼtõõllâmaaiʹjid da juâkkõvvmõõžž jeeʹres tåimmsuõʹrjid.
Riâžldõõǥǥâst jiâ leäkku õhttõõzz jeeʹres teâttriâžldõõǥǥid.
Personteâđaid seeiltet eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia teâđohjjeemplaan meâldlânji. Seeiltemäiʹǧǧ vuâđđââvv arkiiv- da spesiaal-laaʹjjid, di tåimmjummuž taʹrbbe dokumentâʹstted da täʹǩǩeed nuʹt veʹrǧǧneeʹǩǩ ǥu privaatt oummu da õutstõõzz vuõiggâdvuõtt-tuõrvv.
Koozz ǩiõttʼtõõllmõš vuâđđââvv
Ǩiõtʼtõõllâp personteâđaid jääʹǩǩtummšen õlmmâz vaaldâšm teâđvaaldšmest uvddum lääʹjj (906/2019) 25 § meâldlaž õõlǥtõõzz âʹlnn ââʹnned äʹššreksiteeʹr ǩiõttʼtõõllmõõžžâst åårrai da åårrjin aaʹššin. Personteâđai ǩiõttʼtõõllmõš vuâđđââvv teâttsuõjj-asetõõzz 6 artikla 1 pääiʹǩ c vueʹllpäikka.
Ǩiõttʼtõõllâp jeäʹrab personteâttjooukid aalmilaž ouddõõzz vuâđald (teâttsuõjj-asetõõzz (EU 2016/679) 9 artikla 2 pääiʹǩ g vueʹllpäiʹǩǩ da teâttsuõjjlääʹjj (1050/2018) 6 § 1 mom. 2 päiʹǩǩ).
Reäkkõs-suvddsid da rieʹǩǩid õhttneei personteâđai ǩiõttʼtõõllmõõžž vuõiggâdvuõttvuâđđan liâ teâttsuõjj-asetõõzz 10 artikla da teâttsuõjjlääʹjj 7 § 1 momeeʹnt 2 päiʹǩǩ. Vuõiggâdvuõttäʹššoummu ââʹneen viârtõsvuõiggâdvuõđâs perssonteâđai ǩiõttʼtõõllmõš vuâđđââvv reäkkõsaaʹšši teâttsuõjjläkka (1054/2018).
Ǩiõttʼtõõllâmvuâla personteađ
Ääʹššvaldšma meärkat ääʹšš ääʹššmeâldla ǩiõttʼtõõllmõõžž da vuåppmõõžž beäʹlnn taarblaž teâđaid. Ǩiõttʼtõõllâmvuâlai teâđai veeidasvuõtt lij ǩidd ääʹšš luândast da tõʹst, mâid äšša õhttneei teâđaid miʹjjid leät tååimtum. Vuõiggâdvuõttäʹššooumže vuäitt kuõddčed še nõõmtaa da õhttvuõtt-teâđaitaa, håʹt-i nõõmteʹmes kueʹdlmid jeät takainalla tuʹtǩǩed.
Ääʹššvaaldâšmriâžldõk âânn seʹst eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia teâđohjjeemplaanâst meärtõllum aaʹššid da tõid õhttneei äʹššǩiiʹrji metateâđaid, ǩiõttʼtõõllâmpõõʹjid da aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõʹšše õhttneei teâttanouddmõõžžid da äʹššǩeʹrjjteâttõõzzid.
Takainalla ǩiõttʼtõõllâp kuuitâǥ puõʹttiteâđaid:
- Äšša uʹvddemvula äʹššnââmar
- tuʹmmjem vuâlla saaʹtti nõmm
- tuʹmmjem vuâlla saaʹtti õhttvuõđteâđ, ouddmiârkkân teʹlfon-nââmar, neʹttpååʹštaddrõs da/leʹbe pååʹštaddrõs
- ääʹšš kovvõs
- ääʹšš ǩiõttʼtõõllâm põõʹjid kuõskki teâđ
Riâžldõõǥǥ õõʹnnʼji beäʹlnn riâžldõõǥǥâst seilla identifiâsttemteâđ da lokiteâđ leʹbe õõʹni nõmm, nõmmõk, tuâjj-juâǥǥas, neʹttpååʹštaddrõs, tuejjuum muuttâs, peiʹvvmieʹrr da čiâssäiʹǧǧ.
Riâžldõõǥǥ rekisterâʹsttemvuâla ääʹšš da äʹššǩeeʹrj vueiʹtte ââʹnned seʹst äʹrǧǧnallšem leʹbe peeitast ââʹnnemnalla ǩiõččum teâđaid.
Teâđai luõvtummuš
Teâđaid jeät luõvât vuâkkõõzz meâldlânji. Teâđaid luõvtet tõid raukki veʹrǧǧniiʹǩǩi tåimmjummuž õõlmâsvuõđâst uvddum lääʹjj meâldlânji. Teâđ da äʹššǩeeʹrj liâ õlmmâz, ǥõõi jeät tõid leäkku aainâs laaʹjjin šiõttuum peeitast ââʹnnemnalla.
Eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia ââʹnnem teâttriâžldõõǥǥi kääzzkõspuuʹtʼteei peäʹsse teâđaid âʹlnnõõʹnni- da ooudâsviikkâmtuâjai diõtt. Tõk ǩiõttʼtâʹlle personteâđaid eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kanslia tuâjjanouddmõõžžâst, jiâ-ǥa tõk vuäǯǯ ǩiõttʼtõõllâd teâđaid jeeʹres ǥu suåppum kääzzkõõzz puuʹttummša.
Teâđaid jeät luõvât vuõiggmarkknâʹsttem da juurd- leʹbe markkântuʹtǩǩummuž vääras.
Teâđaid jeät seeʹrd Euroopp unioon (EU) leʹbe Euroopp tällõsvuuʹd (ETA) åålǥbeälla.